Külmik on pealtnäha köögiseadamete hulgas kõige lihtsamini valitav, kuid mõned soovitused meil siiski on, mida Sulle jagame selles postituses.
1. Müratase
Jahekapp, külmik ja/või sügavkülmik on kõik meie suured abilised, mis töötavad ööpäev läbi. Seetõttu peaks ühe olulise asjana vaatama jahekapi või külmiku mürataset ehk kui palju on detsibelle (dB). Me kõik teame, et inimkõrvale ohtlik müratase algab alates 85 dB, siis näiteks normaalne inimese kõne on 60dB ja tugeva vihmasaju heli on detsibellides ca 45. Tähelepanelik kuulaja võib eristada müratasemes juba 1 dB muutust. Koduses keskkonnas püsiv, aga mittehäiriv, masina töötamise heli allpool 40 dB ei tohiks meie elu kuidagi segada.
2. Tehnoloogia
Tehnoloogia all mõtleme erinevaid võimalusi – kas külmik on No Frost või Low Frost. Kas tegemist on inverter mootoriga või mitte ja kas külmikus kasutatakse LED valgustust?
No Frost on tehnoloogia, mis pideva õhuringluse tulemusel takistab jää tekkimist külmikusse. Ventilaatoriga viiakse kapist niiskus välja ja jääd ei teki üldse. Hea külg selle tehnoloogia juures on see, et külmikut ei pea sulatama. Külmiku töö on efektiivsem, sest ei ole jääd, mis isoleeriks jahutuse funktsiooni. Eriti tähtis on see mugavus just sügavkülma puhul. Negatiivse küljena võib välja tuua, et pidev ventilatsioon tekitab rohkem müra. Lisaks ventilatsioon kuivatab külmiku sisu, mistõttu pakendamata toiduained kipuvad ära kuivama.
Low Frost on sarnane tehnoloogia No Frostiga, kuid ei ole täielikult jäävaba. Samas müratasemelt üldjuhul vaiksem.
Mis on inventer mootor? See on digitaalselt juhitud harjakesteta mootor, mis on säästlikum, kui tavapärane. Erinevus uuel ja vanal mootori tüübil on lisaks seegi, et kui vanemat tüüpi mootorid lülituvad tööle ja seiskuvad, siis inverter mootor töötab pidevalt, aga erineva võimsusega.
LED valgustus kestab kauem ja on säästlikum. On üsna tõenäoline, et LED valgustit ei tulegi kunagi vahetada.
3. Mõõdud
Külmiku või jahekapi mõõdud on samamoodi olulised nagu kõigil teistel seadmetel ja sellega tuleb tegeleda kohe köögi planeerimise alguses. Kui palju on vaja külmiku jaoks ruumi nii kõrgusesse kui laiusesse. Lisaks peab arvestama toiduhulgaga, mida kapp mahutama peaks – kas Sul on suur pere või väike. Ei ole hea endale soetada liiga väikest, ega liiga suurt külmikut. Mõlema puhul pole külmiku jahutusfunktsioon väga optimaalse kasutusega. Ühel juhul peab jahutama tühja ruumi, mis külmiku ukse avamisel kogu oma jaheduse kaotab. Teisel juhul ei jõua külmik lühema perioodiga kõiki toiduaineid maha jahutada.
4. Külmiku sisu
Külmiku juures saavad suurima koormuse riiulid, seepärast on oluline tutvuda, mis materjale on külmkappi tootmisel kasutatud.
Enamik riiuleid on viimasel ajal just turvaklaasist, mis on raskesti purunevad. See, aga ei tähenda, et nad üldse katki ei läheks. Klaasi on lihtne puhastada, aga ääred, mis klaasi kaitsevad, tekitavad hea koha mustuse kogunemisele.
Külmiku sahtlid ei tohiks olla liiga pehmest plastikust, eriti kehtib see sügavkülma kohta, kus rabe plastik võib käsitlemisel kergelt puruneda. Hinnataseme poolest kallimatel külmikutel ja sügavkülma kappidel on kasutusel siinid, mis vähendavad koormust sahtlitele ja nende liikumine on sujuvam.
Jälgida tasub sedagi, et kui on kõrge külmik, siis seal ikka oleks piisaval arvul riiuleid sees, sest disainilahendusi on erinevaid.
On külmikuid, kus uue lahendusena on kasutusel bakterivabad pinnad, mis tähendab seda, et materjalides on kasutatud hõbeda osakesi, et toit püsiks kauem värske ja mikroobidevaba.
5. Energiaklass ja lisaomadused
On kaks osa: klassid, nt A, A+ (++) ja keskmine aastane energiakulu. Pane tähele, et energiaklassid võivad olla erineva mõõduga külmikutel samad, aga suuremad kulutavad sellegi poolest energiat rohkem. Kui osta No Frost külmik, siis on energiakulu suurem ehk teisisõnu – kui sama hinnaklassi No Frost on A+ energiaklassiga, siis tavalist tüüpi külmik on A++(+) energiaklassiga. Suure energiavõrdluse juures ei tohiks ka liiga otseselt ainult neid numbreid vaadata.
Side-by-side (kahepoolsed) külmikud on valdavalt küll USA turul levinud, kuid muutuvad ka meil järjest populaarsemaks. Sellist tüüpi külmikute hinnad algavad umbes 900 eurost. Harilikult on ühel pool jahekapp ning teisel pool sügavkülm. Tellida saab ka mudeli, kus on sügavkülma poolse ukse sisse ehitatud veemasin/jäämasin. Kuumal suvepäeval saab sealt mugavalt oma joogi sisse jääkuubikuid võtta. Veeühendus on sellist tüüpi külmikutel tihtipeale statsionaarne, mis on ka mugavaim lahendus.
